Muki

Meie peres on peale inimeste veel kolm pereliiget. Kõige vanem neist on valge koer Muki, kellest hiljem selgus küll, et ta on emane, aga nime me enam muutma ei hakanud. Ta on meie lemmikutest kõige väiksem. Kui isa ta 14 aastat tagasi tõi, mahtus ta kahe peo sisse ja oli isa taskus peidus. Isa sai ta ühe töömehe käest, keda ei lastud koeraga koju. Kodus selgus ka põhjus, tal oli seljas 12 kirpu. Kirbud said kinni püütud ja esimene lemmik oligi meil olemas. Ehkki ta on kõige pisem, on ta väga vapra hingega ja ei lase endale kellelgi liiga teha. Muki on tinglikult venna koer. Ta magab tema juures ja rõõmustab kõige rohkem tema tuleku üle. Ta tahaks üldse kogu aeg kellegagi koos olla, üksi olles on ta kurb. Kui inimese aastates arvestada, siis on Muki juba peaaegu 100 aastane. Muki tõugu ei ole meil õnnestunud kindlaks teha, aga tõenäoliselt on ta chihuahua ja bolonka segu.