Kolmas pereliige on musta-valgekirju kass Kiti. Tema kingiti meile 4 aastat tagasi. Ta oli ulakas ja lõbus nagu kassipoeg ikka. Ta sai kohe sõbraks Lessiga, aga ei ole siiani sõbraks saanud Mukiga. Ehkki ta on kaks korda suurem kui Muki, ajab viimane teda igal võimalusel mööda tuba taga. Soojal ajal armastab ta toas käia ainult söömas, aga külmal ajal käia õues nii harva kui vähegi võimalik. Kuna ta on emane kass, siis on maja ümbrus hiirtest puhas ning lindudest on vahel kahju. Kui me kauem kodunt ära oleme, siis ta ootab meid alati. Ta vist tunneb ära mootori mürina juba kaugelt ja jookseb kohale, saba uljalt püsti. Nagu kass ikka, on ta veidi isepäine ja ei armasta, et teda süles hoitakse. Tema arvates on inimesed ainult selle jaoks, et talle süüa anda ja uksi avada. Ehkki vähekegi paokil ukse teeb ta oma teravate küünistega lahti.
Meie lemmikud on küll tõelised pereliikmed. Ehk, nagu ema ütleb, järgmises elus tahaks ta sündida meie pere koerana.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar