Kaks nädalat tööl 24H. Põnev. Ei, lihtsalt hullult põnev.
Ainuke kolleeg, kellega saab varajasel hommikul kohvi juua ja koduses õpetajate toas mõtteid mõlgutada on alati valmis assisteerima.
Distantsõppe ainuke suhtluskanal ekool on kasvanud raamidest välja.
Seda saab teha, kui sul on meeletult suurepärane haridustehnoloog. JA meil koolis on Maia Lust!!
Ta on 25H!! olemas. See teeb kodus töötamise võimalikuks. Esiteks on ta parim tehniline abi, teiseks ta on elus inimene, kes torgib sind kell 7 hommikul geniaalse ideega ja sa lihtsalt ei saa masendusse langeda. MA väga vajan kolleegide õlga ja olemasolu. Kuvariga tõtt vaadates kaob kiiresti reaalsustaju. Perekond ei loe, ma olen ju tööl :) . Kodune elu karantiini ajal on eraldi teema ja väga suur peatükk meie kõikide elus.
Esimese nädala lõpuks lisandusid videotunnid, kolisime Google Classroomi ja saime lastega tööle Google Hangouts keskkonna. Müts maha iga lapse ees, kes võtab end kokku ja tuleb tundi. Nüüd on juba päevi, mil õpetajal on kolm videotundi järjest (nagu päris kool kohe :)
https://classroom.google.com/
HANGOUTSIGA ALUSTAMINE:
https://support.google.com/hangouts/answer/2944865?co=GENIE.Platform%3DDesktop&hl=et
Õpilased inspireerivad. Hommikused ja õhtused vestlusringid annavad nii lastele kui õpetajale jõudu veeta vahva päev ja leiutada uusi kavalusi. Mu õpilased on olnud leidlikud. Me hakkasime ehitama Minecraft linna aga paberist - võtsime kasutusele paberi, käärid ja liimi. Õpilased ja õpetaja nokitsevad oma kodudes ja kui kunagi kool algab, siis paneme linna koos tänavate ja linnaruumi mööbliga klassis kokku. On mida oodata.
Ideid ammutame interneti sügavustest. Näiteks siit:
KOduõppe "kaadervärki" ehitasime ettevaatlikult.
LAstel oli võimalik lihtsalt ja harjumuspäraselt tehnikat kasutada. Vaatasime ka palju filme, kinematograafia on ajaloos asendamatu.
Klassitöödega alustasime tasa ja targu, alguses kasutasime õpikut ja vihikut. Seejärel kolisime www.opiq.ee keskkonda ja sealt edasi Google Forms töölehtede juurde. Nüüd oli õpetajal hea ülevaade, kes ja mida ja kuidas teeb.
Google Classroom oli juba loogiline samm ja ei olnud kaugel see päev kui Google HAngouts Meet käima läks.
Kindlasti on veel palju avastamata rõõmsaid ja huvitavaid kohti.
Kuid kahe nädalaga oleme õppinud vaiskelt liikuma ühest keskkonnast teise.
Meie aineõpetajad kasutavad samu keskkondi ja nii on õpilastel lihtsam digimaailmas orienteeruda.
Lisaks tavalistele ülesannetele oleme teinud "ekraani tagant ära" tunde ja loovtöid:
kõige tähtsam oli AJAPLANEERIMINE. ÕPilased koostasid päevaplaane, dekoreerisid ja mõtestasid. Need on ju päris ajalooallikad tulevastele põlvedele. Õpetaja tegi koos lastega ja jagas päeva jooksul oma tööd.
Täna alustasime suurprojektiga ja kirjutame "Minu lugu karantiini ajal" ning osaleme Eesti RAhva Muuseumi lugude korjes.
Ja kui tee joodud ja pakike kuivaks väänatud, istume korraks maha ja unistame homsest päevast.
jah, natuke vesivärve tuli appi võtta.
Kui jõud hakkas otsa saama, tulid toetava distantsteraapiaga appi kaevikukaaslased ja sõbrad. Asendamatu on olnud Eestimaa teises otsas askeldav andekas noor õpetaja Elza Larssen.
Lisaks aineõpetaja tööle on ju veel klassijuhataja elu. oo see on ka eraldi teema, see on elu. Mul on väga vedanud nii õpilaste kui vanematega. Juba 13.03 olime nagu üks meeskond uhkel purjelaeval. Me olime valmis tormideks. Õnneks meie 7B seilab ainud vaiksel merel. 14st märtsist oleme nii tihedalt koos elanud, kuis kunagi varem. Algul kartsin, et lämmatan nad "vajaliku spämmiga" aga lõpuks oli selge,e t me kõik, nii mina, lapsed kui vanemad vajame kiiret ja asjakohast infot. See aitas. Kaks nädalat ja mu klass osaleb õppetöös 100%. NAd on olemas.
Hommikuti enne kui linnarahvas ärkab, teevad spordipoisid jooksutrenni. Seejärel jagame "söökla " uudiseid ja alustame koolitööga. Minu klass ärkab kolmes vahetuses: hommikused, päevased ja "öökullikesed". Siis kui viimased koolitundi jõuavad on esimesed juba "reisile läinud" - tänapäeva mõistes tähendab see teise tuppa liikumist.
Lapsevanemad jagasid leidlike nippe, kuidas lapsi ja ennast kodus mõistuse juures hoida. Nii saime teada, kes kalligraafiat harjutab, ristpistes keerulisi pilte tikib või lastega maid jagab.
Õnneks on minu õpilastel soe kodu ja hea tehniline varustus. Me saame hakkama.
Me oleme vaprad musketärid.
"Üks kõigi ja kõik ühe eest."
ps
minu PAE TORE grupp on ka alles ja tegus
minu õpilaste ja TALLINNA LINNAMUUSEUMI koostöprojekt ei ole kuhugi kadunud,
virtuaalselt käib töö edasi, valmistume ...
meie Taani koostööprojekt on ka elus! Kuigi meie skype tund 16.03 ei toimunud, sest mõlemad koolid olid juba kinni, KUID, mis segab meil uusi kanaleid leiutada ning 30 taanlast ja 30 paekat kokku viia!
